Harilik kanep kui ravimtaim

Lääne meditsiinis oli kanepi kõrgaeg aastatel 1840-1900. Möödunud sajandi algusest hakkas kanepil põhinevate ravimite osakaal vähenema. Seda peamiselt neis sisalduvate koostisainete liiga suure varieeruvuse ning suukaudsel manustamisel ilmneva toime korrapäratuse tõttu. Mõju avaldas ka süstla leiutamine 1850. aastatel. Kanepi vees lahustumatud toimeained jäid süstitavate preparaatide pealetungil tasapisi kasutusest kõrvale. Sajandivahetuse paiku jõudsid turule ka sünteetilised ravimid nagu aspiriin ja barbituraadid (Grinspoon & Bakalar, 1997). Ameerika Ühendriikides oli kanep farmaatsiatööstuse nimekirjas kuni 1937. aastani. Taime soovitati paljude erinevate vaevuste korral. Eriti populaarne oli kanep kerge rahustina (Schultes jt., 2001).